Jaanuari projekt

 Hallihallo !

Olen minagi jõudnud omadega kuidagi aastasse 2021. Ütleme nii, et elu on ikka väga nn. rahulikuks muutunud. Seda eriti, et 2020 alates märtsist olid enamus asjad nagunii suletud ja üldse pigem tabu. Isegi Eestis käisin viimati mais 2019... õudne! Nagu veidi ikka igatsen ikka. Seda enam, et korter, kus ma elasin 19 aastat on täiesti ümber tehtud - ma ei tunneks vist enam pea ühtegi tuba üldse ära ning muidugi ei saadeta mulle sellest pilte, sest tuleb ju siiski oma silmaga vaatama tulla. AITÄH. Tuleks kui saaks. Kui ei peaks mõlemas riigis vähemalt nädala pikkust karantiini läbima sest ega ma selleks küll oma aastajagu puhkust kasutada ei soovi.

Eks näis kuidas ma siin vahepeal ehk kirjutada taas viitsin - mul nagu sisemiselt oleks isu, aga samas oleks liiga palju teemasi korraga millest kirjutada ja sellest tuleks ju vaid segapundar välja. Seega kirjutan nii hetkel edasi nagu polekski mingi kmhkmh mitmeaastast pausi olnud. 

Igastahes, kuna hetkel Jaanuaris on siin Kölnis endiselt peaaegu kõik asjad suletud (v.a. toidupoed, apteegid, tanklad jne) siis on mul veidike rohkem aega kodus olla. Ma käin küll täiskohaga tööl, aga büroos tehti nüüd vahetusega graafik - seega saab ka mõnel päeval kodus istuda - juhuuu! Mulle meeldib, sest mul on tõesti nii palju erinevaid hobisid ja mõtteid mida teha tahaks - isegi kui neid kohe täide viia ei saa, üritan end siiski aina edasi viia. Siiski pole minu büroo-töö minu unistuste töö. 

Alustasin siis selle kuu algusest või noh pigem mingi nädal hiljem oma "Jaanuari projektiga". Selleks on hetkel ühe kampsuni kudumine. Ma leidsin idee neljapäeval, 7. jaanuaril, internetist ja mulle hakkas see otsekohe meeldima. Tellisin samuti kohe lõngad, mis saabusid juba laupäeval ning sellest ajast saati olen proovinud vahelduva eduga iga päev veidi edasi jõuda. 

Samuti on Jaanuar 2021 ju ka endale aja pühendamise aeg niiöelda - vähemalt propageeritakse ju seda igal pool. Samuti on minul aina isu koguaeg ennast edasi arendada. Tänu google stalkimisoskusele pakutakse muidugi mulle erinevaid variante ja koolitusi just peale seda kui mõnda olen uurinud. Kohati on see nagu ka äge sest ma avastan aina rohkem uusi teemasid ja ägedaid koolitusi, millest tahaks kohe osa võtta (kunis ma hinnani jõuan..). Igastahes nüüd jaanuaris otsustasin end "14-days hair challenge" (www.hairgrowthlab.co) kirja panna - oli küll ca. 35 eurtsi - mõtlesin, et nojah, pole ju eriti palju, miks mitte ära proovida. Kunis.. kunis ma nn. workbooki endale alla laadisin ja teada sain, et teise nädala alguses hakatakse ise sampooni tegema ja selleks on ju muidugi erinevaid asju vaja endale orgunnida. Asju.. millest kohati kunagi kuulnudki ei ole ja mida muidugi tavalises majapidamises alati nagu ei leidu (PH-taseme mõõdikuid, Xanthani või Coco Glucosidi - kui mõned siia näiteks tuua), Kui sellist challengit juba alustada, siis muidugi ei saa ju nüüd öelda, et ah.. selle osa jätan vahele, muidugi tahan ma kogu challengi korralikult läbi teha. Läksin siis Amazoni shoppama - tellisin 4 asja, sest ülejäänud, mis kõik listis seisid üritan muudmoodi kätte saada või muu kraamiga asendada - siiski ei soovi ma Amazoni nüüd nii palju kah toetada, aga lootes saada kõik asjad ühest kohast ja korraga võidab siiski tihti. Igastahes... asjad välja valitud, tellitud.. ja nüüd.. tulevad muidugi kõik üksikud komponendid ERALDI. Nagu ... why?! Okei, kõik asuvad erinevates kohtades - tore! Nii tilgub nüüd IGA PÄEV mingi pisike pakike mulle uksetaha. Well .. eks üritan siis end edasipidi taas veidike kontrolli all hoida, sest ma EI TAHA, et minu pakijuku mind nii hästi tunneks - sest muidugi on alati sama kutt uksetaga. (Ei, ta ei näe halb välja, ma lihtsalt tunnen end halvasti, kuna ta ronib minu pisikraami pärast alati neljandale korrussele - meil ei ole lihvti..) :D SORRRI :D Neli päeva järjest :D.

Igastahes - it´s time to let my hair grow abit again! Nagu alati ... paar aastat kasvatan ja siis löikan taas löuani...

Okay, nüüd ma väsisin juba ära - pole lihtsalt harjunud enam midagi kirjutama. Kell on saanud pool 5 - aga üks kohvi vist mahub veel päeva plaani ära. Siiski on täna laupäev - tuleb nautida :)

Keskel on pilt internetist ja umbes kella kahe pealt hakkab siis pihta päev 1 - päev 7 (7- sest kuuendal päeval ma ei kudunud)

Rootsi elu

Enamus, kellel vähegi minuga kontakti on vöi noh köik, kes üldse näiteks FBs vöi Instas käivad ( eelköige Instas - sest ma olen nüüd möned kuud ju nii chuul juba), teavad, et ma olen juba 20st augustist Rootsis vahetussemestrit tegemas. Ma olen ikka väga rahul! Lihtsalt oma igapäeva elust korraks välja tulla - köik tegevused eelmises linnas pooleli jätta / katkestada ja astuda samm jälle uude kohta. Väga top! Mulle meeldib.
Tulek siia oli igaljuhul tunduvalt kergem kui minu viie aasta (jep 5 a !) tagune minek Saksa. Eelköige sellepärast, et paberijama tehti väga lihtsaks, elukohta ise nii väga otsima ei pidanud ja kirsiks tordile on see, et köik teised on samuti uued - nii on veelgi lihtsam leida uusi inimesi oma seltskonda. Saksamaal on siiski pea köigil perekond seal vöi siis lapsepölvesöbrad, mismöttu ei leita nii palju aega körvalistele asjadele. Siin katkestasime me köik oma tegevused teises riigis, et saada köik just siin kokku, leida uusi inimesi, öppida uut kultuuri jne. Me likey! Igaljuhul olen praegu väga rahul. Hetkel ei kujuta samuti ette, kuidas ma viitsisin Saksas nii palju asju korraga teha - seal olid mitmed nädalad, kus mul mitte ühtegi vaba päeva polnud - alati oli kas kool, töö, kooriproov, esinemine - vöi mitu asja korraga (halvimail korral isegi kool hommikul, töö löunal ja proov öhtul). Siiski suutsin selle körval veel 2-4 korda nädalas jöusaali trennigi minna tegema ja praegu ... käin koolis vahel, paar korda nädalas, aga eriti midagi nii tegema ei pea - aga ega ei viitsi ka ju :D. keskmiselt ärkan praegu 9-10 vahel päeval ja siis tulevad nt kell 10 v 11 teised minu juurde hommikut sööma ja siis vaatab mis edasi teeb - vöi vahel satub kella 13ks kooligi.

Meil on siin väga väga suur sakslaste ja hispaanlaste üledoos. Köiki teisi riike on tunduvalt vähem. Kokku teevad minuga Erasmust ca 70 noort. Parim on see, et umbes poolest meist elavad siin kus mina. Linnaosas Sätra. Veelparem on see, et neist veel pooled elavad minuga samas majas ja ülejäänud pool elab kaks maja edasi. See on lihtsalt üliiiihea! Köik need korteripeod, chillid, milleks ei pea kodust kaugele lahkuma, ei pea linna söitma. Suht tihti satun oma roosade karvaste kodusussidega küla peale.

Ise olen sebinud end muidugi sakslaste gruppi ( obviously ) ja veel obviously just poiste gruppi. Katre ja teised poisid on ju nii tavaline. Nii siis ma veedangi oma aega üldiselt Dimitrij ja Ismaeliga, vahel on Severin ka seltsiks, vahel ka minu korterikaaslane Portugalist - Angelo, aga ta pigem jah lihtsalt tsillib kaasa meiega. Üritame oma saksa grupiga siiski üldiselt inglise keeles suhelda - tähendab esimene kuu saime päris hästi hakkama aga nüüd septi keskelt saati on asi üsna kontrolli alt väljunud - saksa keel on saanud vöimu. Tegelikult ma tahaks öppida siin rohkem rootsi keelt - tunnen siiani aga liiga vähe kohalikke - voi noh, mu keel on liiga jura, et seda kohe kellegiga rääkida, aga kui on vöimalus siis proovin siiski lugeda erinevaid asju ja välja nuputada mida need tähendavad - üldiselt see väga raske ei ole, sest mul on Kölni Ülikoolis tehtud tase B1, peale selle on rootsi keeles on väga palju sarnasust saksa keelele.

Me oleme siiani ka päris palju ringi reisinud ja vaadanud. Kahjuks riikidest küll riikidesse, kus ma juba käinud olin, aga siiski sain nautida laeva elu ja näidata teistele neid linnu - nimelt käisime Tallinnas, Riias ja just täna saabusime Helsinkist tagasi. Muidugi esimesel ja viimasel käisin ma ka nii vanaemal kui ma emal külas vahepeal. Samuti oleme siin kandis ringi vaadanud näiteks linnades nagu Uppsala vöi Stockholm isegi, aga sinna oleks veel paar päeva vaja (ja raha), et rohkem ringi uudistada. (Aga osad saavad taaskülastatud, kui mu söbrannad saksamaalt - Florence ja Natascha- külla tulevad.
Esmalt osad pildid meie Gysinge matkatripist:

 Siis veel möned pildid reisist Tallinna:

Neid pilte on igast kohast veel vääääga palju. Ma olen viimase kahe kuu jooksul teinud umbes 4000 fotot ja videot kokku. Upsi - peale selle, vöin öelda, et nendest AINULT umbes 70 fotot on äkki need, kus ma ka peal olen - ehk selfisi nagu polegi teinud pmst. (okouuuu).

Käin siin praegu Gävle Ülikoolis - vötan aineid Nordic Ecology valdkonnast ehk kursused nagu:
Alpine ecology, aquatic ecosystems, boreal forest ecology ja sustainability in nordic ecosystems. Siiani on need ained suht kodutööde poolest lapsemäng olnud, aga samas väga pönevad ka, sest meile korraldatakse erinevaid ekskursioone - seal hulgas oli näiteks alpine ecologys nädalane tripp, kus ööbisime ühes majas, tegime igapäevaseid trippe alpiini aladele, sealhulgas kaks ööd ööbisime telgis (krt külm oli), aga saime käidud kohtades, kuhu töesti iga päev ei satu - näiteks Helagsi mäel, kus ronisime lumealadeni välja. Väga väga lahe tripp oli, eeldavasti üldse parim asi siin siiani. Lisan siia ka väikse ülevaate neist

Nooniiii, aitab praeguseks - olen seda siin juba tundaega kirjutanud, sorrryyyy, mul poisid istuvad köögis ikka, lähen olen veidi sotsiaalne taas. ;)

Ainult üks kuu veel..

Apiiiii ma niii kurdima pönevil!! Vähem kui kuu aja pärast on Rootsi minek! Muidugi on hetkel siis eksamite aeg ja kodutööde kirjutamise, aga no... aega on ju. Tegelikult eksamiks nii hullult midagi enam öppida ei ole kah, sest vötsin see poolaasta vähe kursuseid, kuna enamus asjad on valmis ja midagi pidi Rootsi kah jätma.

Eelmine teisipäev oli siis Rootsi keele kirjalik eksam - koosnes osadest Lugemine, kus pidi tekstist sönu ülesse otsima, mis pigem tundus nagu Bingo mäng, et mis söna millele köige rohkem sarnaneb ja mis mida tähendada vöiks. Teine osa oli grammatika - ilmselgelt ja kolmandaks siis teksti kirjutamine 200 söna. Tehtud! Sain läbigi ! Aga nüüd neljapäeval tuleb suuline osa - peale selle saab siis punktid & paberi kätte. Muideks, see pole mu esimene rootsi keele eksam. Eelmine semester tegin taseme A1-A2 ära ning praegu teen B1-taset ;);). so proud! Ja suured tänud ka teloappile Duolingo, mis siis mega ebamotiveeritutel hetkedel siiski aitas nn mängides veidigi keelt öppida. Mul tekkis kohati seal pigem probleeme inglise keelsete tölgetega, sest ise öpin ju saksa - rootsi siiski ;).

Kes siis veel ei tea... Augusti löpust saab minust University of Gävle üliöpilane, aga ainult pooleks aastaks - Erasmus. Mul on seal tsipa suurem tuba ka, niiet andke märku, tulge külla! :D Stockholmist maksab ots minuni +/- 20 euri ;). Peale selle otsin endale kuskil praktika kohta - äge oleks seegi kuskil välismaal ära teha, aga pigem on raske leida välismaal firmasi, kes inglise keeles ülikooli kohustuslikku praktikat pakuvad. Siiski on vaja teha ca 6 nädalat ning seda ju enamasti mitte-tasulistel kohtadel - aga kes maksab siis üüri ?  Vahepeal jäin isegi otsima praktikaid nii Tallinnas kui ka Helsinkis - vähemalt ei peaks üüri maksma jeaaah . Süüa vast ka koguaeg tegema ei peaks. :D. Eks näis.

Pöööneeviiil - seda enam, et meil on juba praegu Whatsappis ca 70 pealine grupp, kes köik minuga samal ajal sinna tulevad ( teised Erasmused ), igasugustest erinevatest riikidest.

August mul ise on siiski töökas, kuigi kooli eriti ei ole, on vaja siiski igast paberijama veel ajada, selle körvalt "Hausarbeit"i kirjutada ning suht palju tööl käia ( raha on praegu väga vaja ). Niigi juba müün ka vaikselt osasi asju oma toas ja mitmed viskan lihtsalt minema, et ruumi saada. Eeldavasti kolib minu Erasmuse ajaks minu tuppa üks teine eestlane!!
Nagu üks öhtu vaatasin, et üks Eestlane ( ta on ka minu FB söbralistis ja meil on ühiseid tuttavaid - Reaalkoolist), tahtis FB kaudu Minu Öpilasküla gruppi sisse saada. Ma kinnitasin ta ära, aga mötlesin ise, et wtf, äkki mingi vajutas valesti, et miks peaks keegi siin üliöpilaskülla tahta saama... eestlane.. keda ma tunnen ... :D. Nojah, olin veel samal päeval oma toa kuulutuse uuesti ülesse laadinud. Ja seda nägi ta tema .. ja kirjutas mulle.

Vägagi öige aeg. Nii hea, et ma teistele veel oma tuba välja ei üürinud. Igastahes, tuleb tema just ka siia Erasmust tegema, kui mina Rootsis olen. Kuupäevad on küll veidi erinevad, aga eks näis ;).


Okei sorri, et ma nüüd nii lampi stopin, aga olen koolis ja tahtsin tegelt kell 14:30 sööma minna, kell on aga juba 14:50 ja Katre on lihtsalt näljane..
Adios!
Söök kutsub!
(ma usun, et te söödikud möistate mind , muah! :) )

Meeldejääv hüvastijätt

Heipa!
Ma tunnen, et ma PEAN sellest KOHE kirjutama - muidu äkki ei tule emotsioon nii värskelt üle.

Missioon007 - "Tiina Evely Weeze lennujaama shuttlebussi peale saatmine."

Väike eelteadmine tänasest: Täna on Kölnis AfD (Alternative für Deutschland) kokkusaamine Kölnis - aga meie linn on nende vastu, ei soovita, et see üritus meie linnas toimub ning seetöttu üritatakse takistada tähtsate inimeste kohale jöudmist ja näidata oma vastumeelt. Linnas on demonstratsioonid. 

Meie ärkasime täna kella 6 paiku. Tiina pakkis oma viimased asjad ja söime veel ruttu hommikust. Kuna laupäeva hommikuti söidab mu tramm iga poole tunni tagant, panime end üsna varakult teele (mis oli muidugi mega hea otsus). Väljusime kogu träniga kella 6.45 paiku.
Välimus: mina hallid vansid jalas, hall mantel, rohekas vansi riidest seljakott seljas. Tiinal kontsakingad, pruunikas nahktagi, pruun käekott, punane kohver ja muidugi BLONDID juuksed! (loe: temaga juhtub alati midagi..)

Trammiga oli köik väga super - söitsime tema bussi väljumise kohta väikese ringiga, et päris Hauptbahnhofi vältida. Buss väljus nimelt teisel pool Rheini jöge, Bahnhof Deutzis (kaardiga pildil punase triibuga all). Eelteadmistes oli teada, et üks sildadest on seal kandist kinni ja kogu see ala nii väga soovitav külastada täna pole. Ise ma elan sealt veel allpool, kus oranz nooleke kaardil on. 

Jöudsime rongijaama kohale. Siis hakkasime esimesi demoettevalmistusi nägema & inimeste gruppe.

Taipasime üsna pea, et siin küll buss enam läbi ei tule - tänavad on suletud. Hea oli, et nii vara kohale jöudsime (7:30. Shuttlebuss pidi väljuma 8.15). Hakkasin siis otsima internetist nende firma numbrit. Leidsin ühe üleüldise Saksamaa numbri (muidugi 55 senti/köneminut). Telefonile vastas kerge vene/poola aktsendiga mehike. Muidugi mis ma vastuseks sain : Tema ei tea sellest midagi, aga nad helistavad mulle peagi tagasi. Selle aja jooksul jöudsime välja vaadata alternatiivi rongiga & hinnad jne. Kella 7:50 ajal helistati mulle Luxemburgist tagasi. Nad ütlesid meile, et olid helistanud politseile ning neile kinnitati, et tänav on vaba ning buss saab oma peatuses peatuda. Kui buss peaks kuskil eemal peatuma, tuleb bussijuht isiklikult meile peatusesse järele.  OKEI.

Kell 8:05 hakkasime peatuse poole liikuma...

...

Mendiautod...
Inimeste massid mustades riietes...
Lipud ja Plakatid...
Hüüded...

...

Jah, me pidime neist läbi minema, sest meie bussipeatus oli nende taga. Sellest "nende taga" sai - NENDE EES!!!
Vaatepilt meil selline:

Meie läheduses olid vaid kaks fotograafi - muidu peaaegu ei ühtegi normaalset muud hinge. Peatuses oli tava bussiliinidele lisatud silt, et nendel päevadel ta siin ei peatu. Nii me seisime demojukude ees, tavalistest "mitte-demo" inimestest ainukesena bussipeatuses, kus ilmselgelt mitte midagi liikuma ei saa, sest kogu tänav on kinni pandud. Meie ja demojukud. Ja fotograafid. Tiina täpselt turistina - blond, kontsad ja kohver. Me olime ikka VÄGA vales kohas omadega. Me ei sobinud kohe ÜLDSE nende karjumiste vahele.  Seda enam, et kogu see kamp oli suunaga MEIE poole, sest nad ju üritavad tänavaid kinni panna, et keegi tähtsatest ninadest sinna kohtumisele ei jöuaks. Vahepeal isegi mötlesime,et nad vöivad kambaga vabalt ka meist mööda käia, rongkäiguna. 

Ootasime... 

Enesetunne ja emotsioon oli välja kirju, sest me töesti ei sobinud sinna.

Vahepeal jöudsid kaks inimest eraldi lausa juba küsimas käia,et ega me juhuslikult bussi siin ei oota - you know BLONDE...  Selgitasin siis ära, et bussifirma lubas nii ja naa. Üks neist tüüpidest ütles ka meile, et nad suht naeravad meie üle, kuna seal ilmselgelt ei söida midagi.  Köik on kinni siiski, politsei on igalpool ja samuti siis demonstrandid. Ja siis meie oma kohvriga ootame bussi nende ees. Üritasin end igatpidi varjata fotograafide eest. Ilmselgelt oli Tiinal savi, sest ta ju ilmselgelt ei ela siin.

Kell oli juba 8.20. Viis minutit on buss hiljaks jäänud. 

Me hakkasime juba mötlema,et OKOU, äkki ei saagi. Me ei saa ju ometi minna tagasi rongijaama, et rongile nüüd minna, kui oleme teinud nn oma marki maha köigi nende ees. Pöhiline, et rongijaama minekuks oleks pidanud sellest massist LÄBI käima. NO GO! See oleks JUBE piinlik. Umbes, et ootame esmalt siin 20 minutit, kuni tajume, et midagi ei söida.

Helistasin uuesti sinna bussifirmasse paar korda - sealne saksa juht ei teadnud kunagi muffigi ja seega pidi peale minu köne veel teise kohta edasi helistama jne. Palju kergem oleks olnud, kui mul bussijuhi number oleks olnud. 

Kell sai 8:28 - rong väljub 8:36. Me hakkasime juba 2 meetrit rongijaama poole liikuma, kui TÖEPOOLEST üks BUSS jöudis sinna!!!!!!  See oligi Tiina oma! 

Kogu demonstratsioonijukude mass hakkas meile plaksutama ja karjuma. 

See BUSS söitis ainult TIINA pärast sinna, aga see hetk oli emotsionaalselt nii vabastav - et saime hakkama, samas ei pidanud marki maha tegema, vaid löppes jube naljakalt, et need kaks "turisti" jöudsidki oma bussi peale kohas, kus midagi muud tol hetkel ei söitnud.

Ma lihtsalt nutsin järgmised 100 meetrit, pidin muidugi ise sellest massist läbi käima. Nägu täiesti naerul, aga silmad täiesti vett täis. See oli lihtsalt liiga naljakas kogemus.

Pildil olen mina siis 150 meetrit kohast eemal. Taustal on näha üks buss (Tiina oma ilmselgelt) ja demonstrandid.

Ise koju ma enam seda teed, mida tulime, minna ei saanud. Trammipeatuses oli kirjas, et tramm siit ei söida, kuna demonstrandid on liikluse nii kinni pannud, et politsei pidi köik piirama. Eelnevalt oli teada, et üle teise silla kah mingit liiklust kogu päev ei toimu. Eks ma kömpisin siis veidi ringi, kuni tavalise rongiga Hauptbahnhofi sain ja sealt istusin siis oma trammile.
Teepeal koju tegin linnast veel paar pilti:

Ma praegu meie nädalast siin kirjutada ei viitsi - sest jah, vedelen esmalt veel paar minutit nüüd soojas voodis, siis kokkan ruttu miskit ning lähen öhtuks veel tööle kah.
Adios amigos!

Kölni uudiseid saate lugeda: ksta.de vöi express.de

kakstuhatkuusteist

haha, ma olen ikka überaktiivne, kui ma üle ühe postituse saan kirjutada, et uus semester hakkas pihta haha, win!
Najaa, ma ei tea kui uhke ma selle üle olema peaksin..
Anyway. See eelmine enesetapu-semester ei önnestunud just eriti hästi - ma kukkusin enamus eksamitest läbi - ühe isegi kaks korda - UPS :D. Tegin siis nüüd selle poolaasta kergema - nojah, loodetavasti - bioloogia hakkab mulle endiselt 1:0 tegema.
See Semester siis aineteks:
Bio: Geneetika
Geoloogia: Verwitterung, Transport und Sedimentation & Geodynamik, Magmatismus und Metamorphose
Geograafia: Wirtschaft und Entwicklung

Vähemalt on vähe erinevaid aineid, aga väga aegavötvad - eriti geneetika. Seal on nagu 3x nädalas kell 8-8:45 loeng ( NAGU WTF EKS!) , korra nädalas 4 tunnine laboripraktika (jepp, ostsin endale kittli ja kindad juba, suht excited! tunnen end varsti Airiinina:D) ja hiljem veel Teooriatutoorium mis vötab veel 1,5h nädalast ära.
Ühesönaga., kuna ma suht kehva öpilane - öpin ilmselt vist ka veidi kauem kui 6 Semestrit - eeldavasti mingi 8, aga ma olen sellega leppinud - aeg lendab anyway, mul hetkel 4. Semester juba käsil.
Vahepeal on taas igast jura toimunud - ka see, et ma käisin ju Eestis nii septembris, detsembris kui ka märtsis - nagu kunagi vaatasin, et üldse ühe korra sinna jöuan ja nüüd nagu käin nagu boss... okei, nüüd tuleb suve löpuni paus - krt just kirjutasin oma kalendrisse, et geneetika eksam on alles 5.augustil.. ehk suveläbi kool WUHHU - aga seejärel jälle oktoobrini paus.
Mis seal siis ikka - märtsis käisin ju veel Lapimaal - stoory oli selline,et mu ema ütles,et tal pole raha, et minule külla tulla, aga tahab minna oma uue kutiga Lapimaale.. ja siis  jah, ma ei leppinud sellega ja läksin ise ka kaasa - vötsin Kevinipoisi ka kaasa :)


Sorry ma ei viitsi mingi köiki asju kirjutada, mis nende paarisaja päevaga juhtunud on, mil ma ei kirjutanud. Ainult valitud aktuaalsed jutud!
Meil on kooris traditsiooniks Jöulukink. See on alati mega pönev, kuna sa ei kujuta kunagi ette, mis seekord seal pakutakse. Eelmine aasta oli meil Hamburgi reis ja seal Lövikuninga muusikali vaatamine. Seeaasta oli siis ümbrikus sildiks: Blue Weekend. Noooniii, alguses olid köik muidugi pettunud, sest olid pea kogu aasta oodanud seda hetke, et teada saada mis sa kingituseks saad ja siis tuli välja, et see on üllatus ja oota veel neli kuud. Niisiis, nüüd aprilli alguses oli see päev käes - ennem seda sai palju spekuleeritud, kuhu ja mida, me önneks väga mööda ei pannudki. Meie unistustes oli Disneyland muidugi. Kui ühes kooriproovis mainiti, et me söidame kohale 7h , siis tuli kohe google maps avada ja vaadata üle 7h raadius Kölnist...:D Nojah, muidugi vetsupauside ja asjadega. See üllatus jäi meile üllatuseks kuni selle juhtumiseni.
Me saime linnas köik kokku kell 00:11, et astuda bussile. Hommikul ennem 7 jöudsime siis sihtkohta kohale. alles siis nägime kuhu meid viidi. Meil oli hommikusöök Straßbourgis. Saime siis väikse linnaskäigu tehtud, vaatasime üle sealse katedraali, nagu tüüpiline, laulsime seal ühe laulu, seejärel marssisime köik oma 330 astet ülesse torni ja nautisime vaadet. Seejärel söitsime bussiga Europarlamendi juurde. Kui kell hakkas 11 lähenema, saime siis köik uued ümbrikud kätte - kus oli siis Jackbot sees. Selle avamisel polnud vaid nii vägev reaktsioon, kui Lövikuninga muusikali omal, aga üllatus oli siiski vahva. Europapark - löbustuspark. Wheeee i love them :P jaa, ma käisin köik hullud asjad läbi, isegi kui vahepeal mötlesin ,et wtf ma siin teen, aga see oli seda väärt - so proud.

Franky´s

See muna oli pealt nagu mingi zeleega kaetud ja seest muidugi vedel...

Pödrad jöuavad ka igalepoole... Pilt trepikojast teel tornist alla.

Siis käis mul veel aprilli alguses Nikita külas - muidugi pidin ma kahjuks neist ühel päeval neist eksamit kirjutama ja teisel tööl olema, aga noh, sai poisike ära nähtud:) ja nii nagu meil juba Eestist vist tavaks on saanud, käisime jälle ujulas&saunas ja vessutamas.

Niisama random möned pildid veel..
ning jah mul on kitarr, aga ma ei oska mängida (veel.. i hope xD)

Veidike Lapimaast:

Söit söit sinna

like a boss

Sellest proovist ei tulnud palju välja ... 

Lebooooo - viimasel öhtul vedelesime seal pea 4 tundi

Vötsime toa...

ja viimaseks ka möni pilt minu Tallinnast :)

Danke Marvin für den Frühstück ^^