laupäev, aprill 22

Meeldejääv hüvastijätt

Heipa!
Ma tunnen, et ma PEAN sellest KOHE kirjutama - muidu äkki ei tule emotsioon nii värskelt üle.

Missioon007 - "Tiina Evely Weeze lennujaama shuttlebussi peale saatmine."

Väike eelteadmine tänasest: Täna on Kölnis AfD (Alternative für Deutschland) kokkusaamine Kölnis - aga meie linn on nende vastu, ei soovita, et see üritus meie linnas toimub ning seetöttu üritatakse takistada tähtsate inimeste kohale jöudmist ja näidata oma vastumeelt. Linnas on demonstratsioonid. 




Meie ärkasime täna kella 6 paiku. Tiina pakkis oma viimased asjad ja söime veel ruttu hommikust. Kuna laupäeva hommikuti söidab mu tramm iga poole tunni tagant, panime end üsna varakult teele (mis oli muidugi mega hea otsus). Väljusime kogu träniga kella 6.45 paiku.
Välimus: mina hallid vansid jalas, hall mantel, rohekas vansi riidest seljakott seljas. Tiinal kontsakingad, pruunikas nahktagi, pruun käekott, punane kohver ja muidugi BLONDID juuksed! (loe: temaga juhtub alati midagi..)

Trammiga oli köik väga super - söitsime tema bussi väljumise kohta väikese ringiga, et päris Hauptbahnhofi vältida. Buss väljus nimelt teisel pool Rheini jöge, Bahnhof Deutzis (kaardiga pildil punase triibuga all). Eelteadmistes oli teada, et üks sildadest on seal kandist kinni ja kogu see ala nii väga soovitav külastada täna pole. Ise ma elan sealt veel allpool, kus oranz nooleke kaardil on. 

Jöudsime rongijaama kohale. Siis hakkasime esimesi demoettevalmistusi nägema & inimeste gruppe.

Taipasime üsna pea, et siin küll buss enam läbi ei tule - tänavad on suletud. Hea oli, et nii vara kohale jöudsime (7:30. Shuttlebuss pidi väljuma 8.15). Hakkasin siis otsima internetist nende firma numbrit. Leidsin ühe üleüldise Saksamaa numbri (muidugi 55 senti/köneminut). Telefonile vastas kerge vene/poola aktsendiga mehike. Muidugi mis ma vastuseks sain : Tema ei tea sellest midagi, aga nad helistavad mulle peagi tagasi. Selle aja jooksul jöudsime välja vaadata alternatiivi rongiga & hinnad jne. Kella 7:50 ajal helistati mulle Luxemburgist tagasi. Nad ütlesid meile, et olid helistanud politseile ning neile kinnitati, et tänav on vaba ning buss saab oma peatuses peatuda. Kui buss peaks kuskil eemal peatuma, tuleb bussijuht isiklikult meile peatusesse järele.  OKEI.

Kell 8:05 hakkasime peatuse poole liikuma...

...

Mendiautod...
Inimeste massid mustades riietes...
Lipud ja Plakatid...
Hüüded...

...

Jah, me pidime neist läbi minema, sest meie bussipeatus oli nende taga. Sellest "nende taga" sai - NENDE EES!!!
Vaatepilt meil selline:

Meie läheduses olid vaid kaks fotograafi - muidu peaaegu ei ühtegi normaalset muud hinge. Peatuses oli tava bussiliinidele lisatud silt, et nendel päevadel ta siin ei peatu. Nii me seisime demojukude ees, tavalistest "mitte-demo" inimestest ainukesena bussipeatuses, kus ilmselgelt mitte midagi liikuma ei saa, sest kogu tänav on kinni pandud. Meie ja demojukud. Ja fotograafid. Tiina täpselt turistina - blond, kontsad ja kohver. Me olime ikka VÄGA vales kohas omadega. Me ei sobinud kohe ÜLDSE nende karjumiste vahele.  Seda enam, et kogu see kamp oli suunaga MEIE poole, sest nad ju üritavad tänavaid kinni panna, et keegi tähtsatest ninadest sinna kohtumisele ei jöuaks. Vahepeal isegi mötlesime,et nad vöivad kambaga vabalt ka meist mööda käia, rongkäiguna. 

Ootasime... 
Enesetunne ja emotsioon oli välja kirju, sest me töesti ei sobinud sinna.

Vahepeal jöudsid kaks inimest eraldi lausa juba küsimas käia,et ega me juhuslikult bussi siin ei oota - you know BLONDE...  Selgitasin siis ära, et bussifirma lubas nii ja naa. Üks neist tüüpidest ütles ka meile, et nad suht naeravad meie üle, kuna seal ilmselgelt ei söida midagi.  Köik on kinni siiski, politsei on igalpool ja samuti siis demonstrandid. Ja siis meie oma kohvriga ootame bussi nende ees. Üritasin end igatpidi varjata fotograafide eest. Ilmselgelt oli Tiinal savi, sest ta ju ilmselgelt ei ela siin.

Kell oli juba 8.20. Viis minutit on buss hiljaks jäänud. 
Me hakkasime juba mötlema,et OKOU, äkki ei saagi. Me ei saa ju ometi minna tagasi rongijaama, et rongile nüüd minna, kui oleme teinud nn oma marki maha köigi nende ees. Pöhiline, et rongijaama minekuks oleks pidanud sellest massist LÄBI käima. NO GO! See oleks JUBE piinlik. Umbes, et ootame esmalt siin 20 minutit, kuni tajume, et midagi ei söida.
Helistasin uuesti sinna bussifirmasse paar korda - sealne saksa juht ei teadnud kunagi muffigi ja seega pidi peale minu köne veel teise kohta edasi helistama jne. Palju kergem oleks olnud, kui mul bussijuhi number oleks olnud. 

Kell sai 8:28 - rong väljub 8:36. Me hakkasime juba 2 meetrit rongijaama poole liikuma, kui TÖEPOOLEST üks BUSS jöudis sinna!!!!!!  See oligi Tiina oma! 

Kogu demonstratsioonijukude mass hakkas meile plaksutama ja karjuma. 

See BUSS söitis ainult TIINA pärast sinna, aga see hetk oli emotsionaalselt nii vabastav - et saime hakkama, samas ei pidanud marki maha tegema, vaid löppes jube naljakalt, et need kaks "turisti" jöudsidki oma bussi peale kohas, kus midagi muud tol hetkel ei söitnud.

Ma lihtsalt nutsin järgmised 100 meetrit, pidin muidugi ise sellest massist läbi käima. Nägu täiesti naerul, aga silmad täiesti vett täis. See oli lihtsalt liiga naljakas kogemus.




Pildil olen mina siis 150 meetrit kohast eemal. Taustal on näha üks buss (Tiina oma ilmselgelt) ja demonstrandid.

Ise koju ma enam seda teed, mida tulime, minna ei saanud. Trammipeatuses oli kirjas, et tramm siit ei söida, kuna demonstrandid on liikluse nii kinni pannud, et politsei pidi köik piirama. Eelnevalt oli teada, et üle teise silla kah mingit liiklust kogu päev ei toimu. Eks ma kömpisin siis veidi ringi, kuni tavalise rongiga Hauptbahnhofi sain ja sealt istusin siis oma trammile.
Teepeal koju tegin linnast veel paar pilti:


Ma praegu meie nädalast siin kirjutada ei viitsi - sest jah, vedelen esmalt veel paar minutit nüüd soojas voodis, siis kokkan ruttu miskit ning lähen öhtuks veel tööle kah.
Adios amigos!

Kölni uudiseid saate lugeda: ksta.de vöi express.de

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar