daah

Achtung, achtung!
Küll see Saksamaa mind harida jõuab - olin täna taaskord cateringi aushilfe, seekord mitte kellner vaid hoopis küchenhilfe :) Proffid kokad andsid mulle juhtnööre ja ülessandeid, küll mulle alles need kogemused lendavad sellel töökohal igast kaarest - mis on muidugi väga meeldiv. Vahva on see, et kõik küsivad alati mu nime... mida nad ei taju. Ma ütlen alati 5x oma nime, misjärel ma hakkan seda juba spellima, et nad ometi õigesti ütleksid, alati tuleb sinna mingi O vahele vms. :D Kotra, kotre, ... täna nimetati mind ka katrin'iks - millega ma isegi enamvähem rahule jäin.
Täna siiis .. lõikasin tundaega sibulat, seejärel koristasin külmkambreid - prrr, siis oli LÕUNA:), siiis avasime kartulipakke, sõelusime, maitsestasime, segasime möga sees kätega, siiiiis tegime lihakäkis pallikesi jpm...for real. Räägin mitmuses, sest meid oli kaks, mina ka Elys - ja me kumbki ei taju eriti saksa keelt :'D Vähemalt üks chef oskas Itaalia keelt, mistõttu nad rääkisid omavahel itaalia keeles kõik ära ja siis ta tõlkis mulle inglise keelde ja kui chef minuga rääkis, kasutas saksa keelt - those languages. :D Aga eks oli olukordi, kus me mõlemad üksteisele otsa vaatasime ja WTF mõtlesime :D
Btw see oli megafänsis hotellis - ma praegu ei viitsi pilte panna, ehk homme või ülehomme või ...

Homme kell 8 pean taaskord köögiriietega kontoris olema - eks näis kuhu mind siis appi feilima saadetakse :P

Edit : kell 19:11
PILDID:..

Elys.

Enamvähem

Kuna Airiin juba vinguma hakkas,et "Miks Sa oma blogi ei uuenda - ma ju ei tea, kuidas Sul läheb", siis ... mis mul nüüd muud üle jääb.
 Siinkohal tervitan oma 4-liikmelist chati FB's :D...
Anyway...
Olen siiamaani töötanud täpselt 2 päeva - endiselt abonta catering - kuhu kutsuti mind ka homme. Ma ei tea mida teha, siiski peaks ju otsima endale mõne kindla koha, kus koguaeg olla, mitte trippida ürituste vahet, mis on küll huvitav, aga kas neid alati toimub ja tegelt on see raske - eriti kui kandik on märg ja klaasid libisevad üle selle - mida on mul juhtunud , kuid veel pole maha kukkunud. Btw, see eelmine 2-päevane üritus oli mingi mineraal tehnoloogia päevad - kus oli inimesi igaast riikidest - Singapur, Austraalia, Iraak, Maroko, Saudi-Araabia, Brasiilia, Peruu... ja ka EESTI! :) Ofcourse mind pandi teenindama eestlaste lauda, mis oli nagu megaäge!! Neile ei jõudnud alguses kohale, et wat, nad on ju välismaal mitte Eestis :'D Igaljuhul jootsin ma neid piisavalt ja nalja sai ka. Samuti viisin ühekorra circa 8 õlle poolakate lauda - misjärel sain 10eur tippi^^. Mingi vend tuli nn kallistama vms o.O :D ja siis äkitselt oli mu kandiku peal kümpane - mis tegelt mõeldes tekitas mul tasakaalu - kuna üritusele sõites olin ma ilmselgelt vales kokkusaamiskohas, mistõttu istusin taksosse ja maksin 10 eurot. Muideks, tunnipalk on 8.5 eur..  kerge motivaator huh? Homme seega kell 9 hommikul uut lepingut tegema uue ürituse kohta - idk vb peaks kauemaks ajaks tegema - nt kuu lõpuni, saaks ehk järgmise üüri raha endale kokku kaevata :P Homme muidu minek siis Bonn'i. :)

Selle rongiga sõitsime me teiselpäeval bussiparklast õigele kohale VEIDI lähemale.

Hmm, täna käisin linnapeal, sain korra Agnega kokku ja seejärel panin vanaema sünnipäevakaardi postkasti, mõeldes parem, et nüüd võiks minna koju, et mitte raha raisata, istusin ma trammile ning sain edasi vaid 1,2 peatust, kui öeldakse: "Entschuldiung, wir können nicht wegen ein Falschparker weiter fahren - auch Bahn nur 7 ist schon vor uns" Ma sõidan nr1'ga.. Ehk.. mingi tauni valeparkija pärast ei saand edasi sõita. Noniii .. Nii ma siis läksin jala.. oma 7 peatust - käisin umbes tundaega üsna kiire kõnnakuga koju. Viimase peatuse oleksin saanud juba trammiga, aga siis jonnipärast ei läinud ma sellele, et siiski pärast öelda,et DONE !:D

minu nr1 tramm(atleast i call it tram)

Jaaa veeel mõned rändom pildid siis ... nii peoõhtust, apppiii ... enamasti semmivad mingi veidrad nagu ikka .. eestiski :'D, aga sellele levelile pole eestlased veel küüdinud, et nad mulle otse ütlevad: "Ich will dich ficken. Heute kommst du mit mir." Mingi eeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee... nein.
Kõige haigem oli see, et allapoole vaadates oli näha, et tema elund oli küll sellest päris huvitatud - andes ta olekust piisavalt märku - millepeale me sealt klubist ka uttu tõmbasime. Krrt lahkudes pidi maksma 8 euri.. nagu god why. -.-' Ja sellepäast läks mul selle õhtu peale kokku 19eur umbes - eestis küll kunagi nii ei läind :(

under my new umbrella - ella -ella - ee...

Ja minu pastaoskused aina arenevad .. :)

Tagasilöök

Olen nüüd siin juba nädalaega olnud -
see tundub nagu igavik.
Siin olemisel olen avastanud niiiipalju miinuspunkte - mis enamus on küll parandatavad, aga selleks läheb aega.
Eile oli üks siin olemise hulludest päevadest, märgasin patja ja vingusin, et tahan koju ( tegelt tahaks küll .. )
Nimelt selgus,et mul pole ju siin haigekassat, mistõttu ei saa ma väga paljudes kohtades töötada. See number on siin niiioluline,et seda küsiti mult isegi pangas. Ma suutsin vinguda ikka päris põhjalikult, mõtlesin juba plaani välja, et kuuaega nüüd istun siin, söön odavalt ja chillin lihtsalt ning kuulõpus tulen Eesti ja otsin tööd. Samas, ma ei tea, kas see oleks just parim asi, mida teha. Anda alla lihtsalt? Ma tahaks väga, see oleks hea ja kerge, kodu siiski!! Võtsin siis end kokku ja järgmine päev külastasin DKV'd, kuulasin võimalusi. Niisiis, ma pean leidma siin kas täistöö, või maksma 92 eurot, et töötada osalise ajaga. Karta on, et ma koguaeg pigem täistööaega eelistan, AGA...
Seda ei saa siin kergelt. Igalpool on üsna karmid piirangud - nõutakse iga eriala juures kindlat väljaõpet - millest ma pole veel kuulnudki. Eks ma olen sellejärgi tuuninud üsna mitmeti ka oma CV'd. :'D Annab mulle ehk rohkem võimalusi :')
Niisiis veedangi siin oma tunde internetis tööd otsides, shopates ja lihtsalt passides, jalutades. See kõik tundub kohati nii mõttetu - aga mida teha, ma ei tea isegi, mida ma üldse teha tahan, kus olla, kes olla.
Homseks värbasin end vähemalt nendest mõtetest eemale, aga ootab uus kogemus. Ma lähen suurüritusele Cateringi-tiimi, kuhu öeldi, et satub ligi 3000 inimest. Ofcourse ma loodan ka, et nad maksavad mulle selle eest, kuna ma ütlesin,et töötan need kaks päeva ja siis otsustan, kas tahan seal firmas töötada - kui jah, siis peaksin endarahakotist iga kuu selle 92 eurot maksma ja siis töötan kui mõni üritus juhtub tulema. Sain ka pisikoolituse osaliseks - see ei tähenda,et ma midagi tajuksin, mida ma homme tegema hakkan. Samuti paar A4'ja sõnavaraga - eeeeeeeee...olulisemad pidid olema nt: Aperitif, chafing-dish ja mitmed veel. Võtsin veel kaasa kontorist mingit gigant-laiad viigipüksid - trololo, ma tahaks juba naerda lõppriietuse üle. Ja nagu mitmetes teistes töökohtades, tekib algselt neil küsimus, et kas Eesti on EU's... mille peale ma vastan,et meil on isegi EUROD! Nojah, vähemalt nad vist.. vist teavad, kus Eesti asub.  : D.

Ma olen siin olles mõistnud, milline memmekas ma ikka olen :(
igatsen meeletult mõningaid inimesi, kes mulle nii lähedased on ja õnneks mind ka siinolles toetavad, jagades juhtnööre ja emotsionaalselt toetades.

Issandjumal, ma vaatan praegu American Dad'i - hahahahaha, seal Dad just strippas seal Meg'ile, all dat pekk. :D...
jaaaaa nüüd hakkab käsnakalle!!

Sinna mu 60€ läks..

Neid siniseid ma ei ostnud vaid. aga meeldisid :d

Siiani minu kõige meeldivamalt õnnestunud omlett. Selline pealt, kuna panin juustukihi - muidu sees veel õllevorsti tükikesed :) ja natürlich Müllermilch- Schoko

MyLife

Nüüdseks olen külastanud ka teist shopingstreeti ja mitmeid poode, söönud palju head ja paremat, samuti uurinud erinevaid töökohti, käinud ära oma esimesel töövestlusel ( kuhu ma vist ei saa, kuna neil on juba kaks venda prooviNÄDALAL - mina küll ei kavatse neil nädalaega ilma tasuta orjata.) Samuti käisin ma täna mööda Verloenstrasset - megapikk ja sinna sai vaid oma trammiga  nr1 3 peatust edasi, astudes ümber trammile nr 16 ja siis veel käia migni 300m - igastahes mu emps sundis sinna homme tagasi minna, kuna NEED KINGAD.. maksid 5 eurot. ja ma ei ostnud neid ofc. Seal olid ägedaid teksaseid ka, niiet lähen uurin ka neid :

Samuti käisin mööda teisi poode, püüdes otsida aknaid, kus otsitakse tööd ja mitte mignit minijobi(400euro baasist) või praktikanti. Siiski kui mu üür on migni 300 , siis 400 väga kuus ei tahaks - võiks veidikenegi rohkem saada. :D  Samuti ostsin täna Euro-discountist mingi 1 euro eest kaustiku ja sõrmuse. Ja seal müüdi ka seda supermanijooki!!

Täna tegin ka oma pangakonto, see juks - üsna kena mehuke - veidi old. Igaljuhul ta pani alguses mu riigiks Hispaania, siis hakkas rääkima, et "Ma oskan ka veidi hispaania keelt: blablabla" Ma mingi .. eee, sorri, aga ma ei saa aru eksju :D . Tal endal oli mu ID-kaart käes - ta ilmselgelt lihtaslt ei viitsnud seda väga uurida - kuigi ilmselgelt ta ei saanud sellest eriti palju aru. Sünniaeg&koht ei olnud mul 6.märts, tallinn vaid oli 6.märts sünniaeg, kuna ta arvas,et see on mingi koht. Ega ta  inglisekeel kah muidugi väga kiita ei olnud. Eks ma tegelt kokutasin seal päris palju - lihtsalt ei tajunud keelt. Ja siis ta ei saanud vahepeal rääkida, mingi köhatas koguaeg - ma ei tea miks, aga see ajas mind NIIINAERMA. Kihistasin koguaeg - misjärel ta ikka pidi järgi pärima, et miks ma naeran, aga tarka vastust ta minu suust ei saanud.

Muide üleeile käisin veel VÄLJAS!!! AGNEGA!! Vaaat, niipalju baare ja inimesi linnapeal - aga enamus liiga vanad ja kõik oma seltskondadega. Eksisime ikka parajalt koguaeg ära - eelkõie üritades leida üht kindlat klubi. Klubid üldiselt ei asu väga kesklinnas, vaid just äärtes. Plaanime ehk järgmine laupäev samuti välja minna. Ja muidugi oluline fakt: siin ei müüda siidreid -.-'' Vaid dlighti või beershake taoliseid jooke megalt ja reaalseid õllesi. jaaa REWE's on Malibu praegu 9.99 :D Kose poest ostsin ma selle 14 euroga.. :D

+ mulle meeldivad need trammi,bussi,metroo,rongi jne plaanid.. Miks Eestis ei võiks neid olla?

JA MUL OLI EILE 30 KRAADI! :) 

Niii käisin täna siis töövestlusel

Lebo12

Ega ma täna väga parem tegelikult ei olnud kui näiteks eile - samuti ärkasin 10 ajal, pikutasin voodis ja välja ajasin end püsti alles tunnnike hiljem. Panin kleidikese selga, õues juba paistis kerge päike. Otsisin miskit hambaalla ja kell 12 otsustasin taaskord linna avastama minna. See kellaaeg jäi mul hästi meelde, kuna olin möödunud majast ligi 70m, kui kuulsin kirikukelli löömas ja päris pikkaaega. Ei tea kas see on igapäev nii? Miks just reede keskpäev? Igastahes hakkasin jala linna uurima ja mitte linnapoole vaid hoopis teisele poole. Ma elan suure maantee ääres(Aachener str.), mis on täis neid mõttetuid külapoode, mis ei näi just eriti populaarsusega säramas. Kõndisin vahemaa - 3km? ehk mööda maantee äärt ja vahepeal pöörasin siis ära ja uurisin üle Spordiülikooli ja sealsed väägamitmed lisamajakesed, staadion. MM, tahaks trenni teha:) - Samas ei kujuta siin neid hindu ette - hetkel nagu ei maksaks staadionitrenni eest veel - kui vahepeal tubliks hakkan siis oleks niigi hea kui parki jooksma jõuan ( mis pole kaugel alla 1km? ). Umbes 4 peatust eemal minu enda Bahnipeatusest astusin siis oma transpordile - ja ma ei sõitnud linna, vaid linnast edasi, üle silla. Muidugi oli mul huvi näha elu teisel pool silda - mis ilmselgelt palju ei erinenud, kui ma alguses kujutasin ette nagu Pärnut, kus on  vahest siiski veidike arusaada.:) Äkitselt läks mu rongike maaalla ja seal olid peatused, kus ma lihtsalt ei julgenud maha minna:D, ootasin järgmise maapealse peatuseni ja siis läksin teiselepoole teed, et nüüd tagasi linna sõita. Kokku läbisin selhetkel 20 peatust ühelsuunal ja siis tagasi mingi 10. Linnas leidsin ülesse selle teise shoppingstreeti - Hohe str. Igaasuguseid poode - ja omg mis riided mõndades olid I WANT THEM ALL! '' Kui mul oleks miljon eurot '' shalalal... ostsin forever18'st sokid ja kõrvarõngad - soodukas noh :D.Eesti sokisahtlist leidsin ma siiski vaid 4paari sokke, tuleb ju veidike varu igaksjuhuks täiendada. Btw meil oli 23 kraadi ja päike täna!! Käisin väljas kleidikesega, mis nii mitmeid pilke püüdis. Linnas koperdati mulle otsa ja hakati juttu rääkima, peale seda sain vilistusi ja kõike. Samuti ajab itsitama transport - siin on siiski megalt mingi türklaseid ja nad vaatavad alati pealaest jalatallani ja keskel võinii jäävad peatuma. :') .
Btw, rääkisin Kempiga täna, tal kõik normaalne, kiire veidi janii, aga ta ütles mulle,et meil üks ühine leedulanna on jaa Kölnis. Jaaa siis ma võtsin temaga ühendust kohe ja nüüd me saame homme kell 20 Neumarktil kokku!! FEIERN!!  Ta ütles ka,et ta siin juba 2 nädalat olnud ja ple siiani tähistanud midagi. Samuti otsib ta elukohta, kuna elab hektel õe juures, seega kui ma siia kauemaks jään, saaksin koos temaga korteri ehk hankida. Aga kas ma jään?

Kuidas see asi möglich on? It wus niiice:)

Ilmselgelt minu skill :'D Jasper soovitas - proovisin ära.

Juba laisklen

Ärkasin täna mingi pool 10, äratuse panin kella 10'ks, õnneks ärkasin varem ja siis kirjutasin kohe selle eelmise gigant postituse.
Täna muidu jaa, ostsin oma sõidukaardi 81 euroga, käisin linnapeal. Tahtsin jõuda shoppingstreetidele - 2 peamist, ja... ma läksin neumarktist valele poole -.- . Käisin igasuguseid ringe, igalpool mingid poed - aga mitte reaalne shopingstreet. Otsustasin tagasi neumarktile minna ja siis nägin alles Schilderkasset. :D
Igaljuhul, mõned pildid tänasest.. :

Cologne

Im home - finally at new home.

See reis oli väääga kirju - väike ülevaade, mis mul hommikul nüüd just ärgates üldse meelde tuleb.
Ärkasime empsile kell 4, käisin pesus, ta tegi süüa. Veerand 6 hakkasime jala lennujaama marssima - meil see nagu mingi traditsioon, pmst alati jala - kerge trenn kuluks meile mõlemale ära (25min umb). Lennujaamas oli kurb, pisarad tungisid vastumeelselt silmile, kuid kell 6 läksin siiski edasi - oma lendu ootama. Mu gate oli enamvähem viimane, mis Eesti lennujaamas üldse oli - 16? sai ikka mingit laburinti seal käidud, et ülesse leida. Istusin arvutis, uurisin veel maailma ja lihtsalt passisin..
Sõit Kopenhaageni kulges enamvähem(estonian air) - istusin üksinda atleast, istekoht üsna ees 6A -  A on aknajuures ilmselgelt, mingi värvisin silmi, lugesin Kroonikat ja empsi kaasa antud ''Tudengi kokaraamatut '' JEAP, ill be PRO ( mõtlesin ma sel hetkel ). Sõit ilmselt hilines 10 minutit, ja mul oli aega täpselt 20min järgmise lennuki väljumiseni. Otsisin meeleheitlikult vetsu taga, üritades leida mõne oma järgmise gate juures. Vaatasin telekalt, et okei, migni 25 gate... käisin siis edasi veidi, kuni märkasin BCD tähti, mis saatsid kõik eripiirkondadesse. Ilmselgelt läksin ma tagasi ja tajusin alles siis, et miskit olulist jäi märkamata. A25 - mille suund näitas hoopis teiselepoole sellest ekraanist. Ohnoes... vähemalt avastasin selle enamvähem õigel ajal. Gate oli seega üsna lõpus ja üldse kuskil läbi laburindi taaskord allkorrussel. Inimesi lasti juba lennukile, kui ma sinna oma ~8kg käekotikesega jõudsin. See lend oli juba teine klass, lennuk oli pisike, aga megapikk (SAS), mu istekoht oli 24A - mis ilmselgelt oli kõige viimane istekoht. Omaette meenutasin seal aastatetagust Easyjeti Londonisse, kus istusime Nastjaga kõige taga ja tundsime hullult, nagu mootor oleks meie toolitaga - selline lüke vastu selga. Niihull muidugi Sassiga lennates polnd, aga põrises ikkagi piisavalt,et olenemata minu huvist kuulta juhiseid taani keeles, pärast lühendatult ka inglise, oli kasutu - jäin lolliks. Alguses istusin muidugi üksinda taas - mõtlesin juba, et kas ma tõesti olen nii jube, et mind koguaeg forever alone jäetakse. Eelviimane ülikonnas ärimjes otsustas siiski minu kõrvale istuda. Lennuajal pakuti kohvi - vaid , ja seda ka pmst maandumise alguses, kuna me olime viimane pink. Panin kogu piima, suhkru ja ikka tundus see kohvi minu jaoks kuidagi kange - mis emps on mind tõesti nii ärahellitanud lahja kohviga (või piimakohviga)? Kõrv korra tuksatas valusalt, aga tänu massiivsele neelamisele&haigutamisele olid lõpuks kõrvad siiski korras. Niisiis olin jõudnud düsseldorfi. Seal oli veel ilm pilvine. Kohvri sai isegi megakiiresti kätte (20.5kg). Läksin siis oma mõtete suunas, mis ilmselgelt ei olnud väga edukad.. Üritasin leida ühistranspordisilte, et millega ma ometi kesklinna saaksin või vähemasti rongijaama. Majast väljudes oli mul küll ees vaid taksomass ja paar

bussipeatust. Uurisin siis neid busse, aga olin kesklinna omast ilmselt just maha jäänd ja 20min lampi oodata ma kohe üldse ei kavatsenud.  Kõmpisin oma 30kg'se pagasiga aina edasi ja edasi mööda majaäärt, mis ei tahtnud üldse lõppeda, aga andsin üsna peatselt alla. Pöördusin siis oma vahva saksa keelega mingite meestöötajate poole, kes mu S-Bahn 11'le saatsid. Majja tagasi, otsi ülesse mäkk ja sealt juurest trepp alla. Tõsi, see trepp tundus olevat keset rongijaama, ja ma ilmselgelt olin ainuke, kes sealt alla sõitis, mõeldes, et raudselt mingi töötajate koht : D. Niii, leidsin! Pilet sealt rongijaama maksis 2.40(vist). Igastahes jäin seda ootama. Sõitsin ja sõitsin, mõeldes, et ei tea kas ma pidin selle pileti kuskil läbi ka lööma või ma lihtsalt saingi selle automaadist, samalajal oodates peatust, mida ei tule. Suutsin juba vahvaid stsenaariumeid mõelda,et kui ma lambisel U-Bahnil olen. Igastahes mu peatus saabus. Kuradi rongijaam on ka selline müsteerium kohati - pmst sain alguses esimese pointiga aru, kus mis kes, aga midagi tundus niii kahtlane. Näiteks ma ostsin automaadist sellise pileti, millega mul tekkisid kohe küsimused:

1) Mis kell see rong väljub?
2) Mis perroonilt (Gleis)?

Selleks kasutasin veel umbes 3x seda automaati, kuna suutsin korra vaadata, siis ühe asja ära unustada jne. Pealegi andsin ma automaadile 20eurose ja tagasi ta ilmselt ei plaaninudki mulle anda.
Kuna mul oli veidike aega, otsustasin telefoni ülesse leida või kõnekaarti otsida. Leidsin ühe roosa-halli telefoni, aga.. next probleem, ma ei oska kasutada. Panin umbes raha sisse - siis see tuli mulle tagasi, kuna ma ei võtnud ennem telefonitoru ülesse, kui numbrit tahtsin valida. Siis tuli välja,et Eestisse ta üldse ei lase vms. Igaljuhul mul läks juba kiireks - läksin oma perroonile, milles ma samuti alguses kahtlesin, kuna seal oli kirjas Mühlheim - München suund... minhi EEEEEEE? how should i know,et see minu omadest läbi sõidab. Oma sakslasele ma seega helistada ei saanud, ema ei teadnud minu ühestki saaabumisest mitte midagi - olgugi,et pidin igas "etapis" talle sõnumi saatma - aga mu telefon ei leidnud ühtegi võrku ülesse (eiei, ma saan küll välismaal muidu helistada). Rongis sain kontrollilt koguaeg möliseda, et kohver käib teises kohas - kuhu minu oma enam ei mahtunud, seega ma viisin selle sinna ja panin keset teed - et ta on õiges kohas pmst. (kuigi minu juures võttis ta vahekäigust vaid veerand). See 20 minutit sõitu möödus kui linnulennul, kui ma juba olingi Kölnis. Järgmine etapp.. telefon. Käisin mööda rongijaama, mis on täis sööögikohti, kus pmst igalpool türklased(näost sellised) teenindasid. Leidsin siis ühe vodafone poe, kus müüdi küll telefone ja varuosi, aga läksin siiski küsima - aga keeleoskus on mul nagu on, siis küsisin saksakeeles,et : noh see kaart mis läheb telefoni sisse.. blabla. :D Igaljuhul ma sain, mis ma tahtsin 15euro eest, ja peal oli 7.5 eurot - mingi lambine võrk. Panin kohe sisse ja tahtsn helistada oma sakslannale, aga tekkis järgmine probleem - blabla sa pead aktiveerima ennem...loen raamatust  läheb 1päev aega. :D migni MIDAVITTU:D
aga peale seda ikkagi lampi sain helistada... aga sakslanna kõne vastu ei võtnud. Helistasin emale - ometi, rääkisin igast seikadest. Passisin rongijaama ees, päike paistis, aga väsimus oli sees, tahtsin meeletult kuskile pikali visata, kuna selle pagasiga ma küll ka mingi shoppama ei lähe ju. Seejärel istusin pooltunnikest dom'i aka kiriku trepil.
Möödus kergelt 2h ja ma polnud endiselt saanud kätte oma üürnikku. Mõtetest käisid läbi 100 versiooni - peamine - olen kodutu. Hostelid?tutvused? mida teha, mida teha... Läksin sealt eemale, linnapeale ja leidsin ühe pisikese pargikese, kus ei olnud niiipalju inimesi. Istusin seal, niutsusin, päris korralikult, et kuidas saab nüüd nii, mida ma teen. Ega ma nädalaega ka hostelis ei elaks nüüd või kauem. Emps sundis mul sööma minna, kuna kell oli saanud juba meie ajajärgi mingi 12, ja mu viimane söök oli kell pool5 ajal ilmselgelt. Leidsin siis komödienstrasselt itaalia restorani. Need vanamehed suutsid küll mu tuju üleval hoida - lõbusad, laulsid, puhta itaallased. Ja uurisid kah muidugi, miks ma nii mossmoss olen. Tellisin igaljuhul pizza endale ja õunamahla. Pizza oli minusuguse pisipisi jaoks päris suur katsumus, nagu on näidanud ka minu ja Fredi ühised söömaskäigud - ei, ei jõua! Ma seejärel kurtsin osakese oma raskest elust, olgugi,et tekkisid paar keeletõrget, said nad kuidagi siiski aru - lapsikust tõlgendamisviisist. ja nad otsustasid mind aidata. Rääkisid mull tänaval leiduvatest hostelidest nt. Ma mainisin igastahes,et ma tahan internetti ennem ja siis uurin edasi. Interneti neil ilmselgelt pole siin, nagu meil igalpool. Järgmine mehike tuli sinna koos minuga:) Pealegi, ma jätsin oma kohvi sinna restorani, et mul mugavam trippida praegu oleks ning.. nad ütlesid, et ma ei pea maksma - niigi raske elu. migni fakjee :D Läksin siis internetti, olles helistanud üürnikule ligi 15 korda. Mõtlesin, uurisin, rääkisin inimestega. Mõtlesin juba,et peaks pöörduma Moona poole, et Sul ju vanaema elab siin :'D - lalalala. Aga siis meenus,et selle korteriavalduses oli kirjas KAKS telonumbrit. Helistasin siis ühele nendest. JA VASTU VÕTTIS ÜÜRNIK! ''Ma olen oodanud terve päev su kõnet, käisin ka otsimas sind jne'' . WUUUUUUUUUUUUUUT...
Igastahes.. minu käes oli teise üürniku vana telefoni number, millelt ta vahel tõesti oli sõnumeid saatnud - mina  muidugi arvasin,et see on tema oma. Ehk vanadaam Mone, ligi 70-aastane, tuli mulle siis autoga kesklinna järgi.
Järgmine tippsündmus ...
Ma elan korteris koos 35.aastase tüdruku (Kazahstanis sündinud jne) ja 70 aastase vanadaamiga..
Nagu Eestiski .. Kõik sama, ainult keel on teine. Mul on toas küll veidi suurem telekas, kui endal oli, voodi on pehmem (kuigi eelistan kõva), padi megasuur, 1000 riiulit, voofi on veel megakriiksuv - kõik liigutused, niiet ega siin kõike teha ei saa. :'D Ja siis tuli välja,et siin POLE interneti... see moment oli mulle kui FML.  FML FML, ma ei hakka ju igapäev 30min päeval mingi internetipunktis linnas käima... :'D. Kui 35.aastane koju jõudis, olinn ma juba jõudnud külastada ka kõrvalmaja elanikke, kellel täna 65. pulmaaasapäev. Mees olevat elanud kunagi Eestis. REVAL!  :d Raske oli muidugi ta saksa keelestki aru saada, diktsioon ei ole enam see, mida ma koolipingis kuulnud. Muidu on  tore, nad on humoorikad mõlemad (eriti vanadaam) , pakkusid mulle kohti, kuhu võin tööle proovida. Siin toas ööbin ma siis 15.oktoobrini :)
Lähen nüüd süüa otsima ja daam keetis muna kah vist :)
Btw, mul poodidest on siin ALDI süd.. ja see on nii mõttetu.. Milkasi pole, rittersporti pole, siidreid pole, õllesi on aint ühefirma poolt, kanget kraami ka eriti ei leidu... :DJeap, millest ma juba räägin. Tahtsin eile miskit mekkida peale kohale jõudmist..aga sattusin ikkagi kuidagi daamiga ka pood ipärast, kes veini ostis:D Niiet.. seda ma ikka sain. kuigi tõsi, seal poes on gigant veinivalik ja enamus on alla 3 euro.
Katre.