alustan teksti nii, kuna see on tõsine tekst ja ma olen hädas. Ma olen tõsiselt hädas ning ei oska end aidata. Ma olen suutnud oma mõtteviisi pekki keerata ning olen seetõttu hirmul. Jah, ma kardan. Koguaeg, kui mul pole mingit kindlat tegevust ja mul tuleb meelde,et mul on koguaeg halb olla, siis mul tekib ka uuesti see hoog. Võib nimetada lausa paanikahooks. Tunne, et ma ei saa äkitselt hingata, viskan kohe pildi taskusse, roobin sisikonna välja - kõike, kõike! Eelkõige muidugi pildi tasku viskamine, mida ma siiani veel teinud õnneks ei ole. Ma peaksin mõtlema positiivsele elule, et mu elus on tegelikult väga palju head ja rõõmsat - nii mõtlesin ma aastaaega tagasi. Ma olin peaaegu koguaeg õnnelik ja rõõmus, probleemivaba, kuid nüüd ... Ma vajaksin mingi psühholoogilist abi kuskilt, vajaksin rahusteid , kuid kas need aitaksid? Ma ei suuda lihtsalt mõelda mingile heale asjale ala. päike on nii ilus, seejärel ma tunnen,et see ei paranda mu enesetunnet. Olen täna terve päev kodus istunud, pikutanud. Vaadanud kolme batmani filmi. Tõesti , filmid on üks asi, mis mõtted mujale ajavad, teine hea asi on uni. Igal vabal hetkel olen ma taas mõtetega halval teel, minnes paanikasse. Käelabad lähevad higiseks, jalad värisevad ning püsti enam olla ei saa. Täna päeval oli isegi palavik - olen saanud tõbi endale kuskilt või ka see on mõtteviisis? APPI, ma vajan abi, ma ei suuda enam endaga hakkama saada. Miks just mina olen selle ohvriks sattnud - kuigi seda küsiksid ka kõik teised, kui neil nii oleks. Algselt tekkis mul hirm laval esinemise ees. Ma läksin alati näost punaseks, tõmblesin, kartes pilti taskusse visata, kuid hetkel on see mul juba koguaeg. Üks asi, mis eemal on hoidnud seda on veel see, kui mul on tegevus - olen väljas kellegiga nt, kuid ma ei julge enam üksinda väljagi minna, kartes pimedust. Seda pidasin ma alguses stressiks - siis ta ka oli. Ma nutsin pidevalt, mõttetute asjade üle( tihedamini kui muidu ), samuti hirmud ja asjad. Tarbin B vitamiini, närvide rahustamiseks. Kas see on nüüd järgmine level stressil? Asi on väga masendav ja ma ei taha nii, ma ei julge mõeldagi, kaua ma seda taluma pean või mis kõik juhtuda võib, kas lõpuks lõpetan haiglas või mitte. Head tervenemist mulle!
K.
K.
Õhtul emaga uurides, leidsime haiguse, mis võib olla vägagi minu oma - ärevushäire..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar